Euroala kaardimaksed on kümne aastaga kahekordistunud
Tänapäeval kasutavad eurooplased kõige enam kaarte siis, kui nad soovivad teha makseid sularaha kasutamata. Samal ajal kui euroalal tehtavate kaarditehingute arv on viimasel kümnendil enam kui kahekordistunud, on tehingute keskmine väärtus vähenenud.
27. september 2019
Euroala tarbijad ja ettevõtjad kasutavad mitmesuguseid makseviise. 2018. aastal moodustasid kaardimaksed peaaegu poole euroalal tehtud sularahata maksete koguarvust.
Populaarsuselt teisel ja kolmandal kohal olid kreeditkorraldused ja otsekorraldused, mis moodustasid kumbki ligikaudu 23% sularahata maksete koguarvust. E-raha ja tšekkide osa oli kokku umbes 7%.
Nende makseteenuse liikide suhteline populaarsus on euroala riikide lõikes siiski endiselt väga erinev. Portugalis moodustasid kaardimaksed 2018. aastal veidi üle 70% sularahata maksete koguarvust, samal ajal kui Saksamaal oli nende osatähtsus ligikaudu 23%.
Kreeditkorraldused on väga populaarsed Slovakkias, kus nende osakaal oli 2018. aastal peaaegu 44% sularahata maksete koguarvust. Seevastu Luksemburgis oli kreeditkorralduste osa vaid 2,4%.
Tšekkide populaarsus on viimase kümne aasta jooksul kahanenud: 2018. aastal moodustasid need sularahata maksete koguarvust vaid 2,3% (2008. aastal 8%). Ligi 85% kõigist euroalal 2018. aastal väljastatud tšekkidest anti välja Prantsusmaal.
Joonis 1. Osakaal sularahata maksete koguarvus makseviiside kaupa (2008 ja 2018; protsentides)
Tarbijate ja ettevõtjate tehtud kaardimaksete arv on viimase kümne aasta jooksul enam kui kahekordistunud ja 2018. aastal tehti inimese kohta keskmiselt 121 kaardimakset (2008. aastal 56). Kaardimakse keskmine väärtus on aga pidevalt vähenenud: 2018. aastal oli see 44 eurot võrreldes 54 euroga 2008. aastal.
Ka selles valdkonnas on riigiti siiski suuri erinevusi. Kui Soomes elavad inimesed tegid 2018. aastal keskmiselt 332 kaardimakset inimese kohta, siis Saksamaal tehti keskmiselt vaid 64, Kreekas 59 ja Itaalias 53 kaardimakset inimese kohta.
Soomes kasutasid inimesed maksekaarte seega viis korda sagedamini kui Saksamaa elanikud ja kuus korda sagedamini kui Itaalia elanikud.
Kui Lätis on kaardimakse keskmine väärtus umbes 17 eurot, siis Küprosel on see 70 eurot. Euroala riikide andmed on esitatud allpool toodud interaktiivsetel joonistel.
Joonis 2. Kaardimaksete keskmine arv inimese kohta (2008–2018) (aasta andmed)
Joonis 3. Kaardimakse keskmine väärtus (2008–2018) (eurodes; aasta andmed)
Aastatel 2008–2018 kasvas euroalal aastas väljavõetud sularaha keskmine väärtus 1925 eurolt 2082 eurole kaardi kohta.
See suundumus oli enamikus riikides sarnane, ehkki väljavõetud summad erinesid märkimisväärselt. Austrias oli aastas kaardi kohta keskmiselt väljavõetud sularaha peaaegu neli korda suurem kui Luksemburgis ja peaaegu kaks korda suurem kui euroalal keskmiselt.
Joonis 4. Pangaautomaadist sularaha väljavõtmise keskmine väärtus kaardi kohta (eurodes; aasta andmed)
Maksestatistika kajastab maksetehingute arvu ja väärtust iga maksevahendi ja -teenuse liigi kohta Euroopas. See aitab paremini mõista Euroopa elanike makseharjumusi ja ELi-põhiste finantsturutaristute tegevust.
Maksetehing on rahaliste vahendite sissemaksmise, ülekandmise või väljamaksmise toiming, milles osaleb kaks isikut: maksja (kes saadab raha) ja makse saaja (kes saab raha). Makseteenus on igasugune teenus, mis võimaldab teha maksetehinguid. Maksevahend on igasugune vahend või menetluste kogum, mida kasutatakse maksetehingute tegemiseks. Isikuid, kes pakuvad makseteenuseid (nt pangad), liigitatakse makseteenuste direktiivi kohaselt makseteenuse pakkujateks.
Käesolevas ülevaates viidatakse euroalal tehtud sularahata maksete koguarvule, mis hõlmab kõiki makseteenuse liike. Need on kreeditkorraldused, otsekorraldused, residentidest makseteenuse pakkujate väljaantud kaartidega tehtud kaardimaksed, e-raha maksed, tšekid ja mitterahaloomeasutustega seotud muud makseteenused. (Mitterahaloomeasutused on väljaspool rahaloomeasutuste sektorit tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud. Maksestatistika eesmärgil ei kuulu makseteenuse pakkujad mitterahaloomesektori alla.)
Kreeditkorraldus on maksja algatatud makse. Maksja saadab maksekorralduse oma makseteenuse pakkujale, näiteks pangale. Maksja makseteenuse pakkuja kannab rahalised vahendid üle makse saaja makseteenuse pakkujale. See võib toimuda mitme vahendaja kaudu. Asjaomases statistikas kajastatakse krediit maksja poolel. See hõlmab SEPA tehinguid ja SEPA-väliseid tehinguid (vt allpool), pangaautomaatide kaudu tehtavaid kreeditkorraldusi, maksetehingu ühes või mõlemas otsas sularahas arveldatavaid kreeditkorraldusi (nt rahakaardid) ning kreeditkorraldusi, mida kasutatakse krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks. Andmed ei hõlma krediiti, mis on kantud kliendi kontole tavalise raamatupidamiskandega ilma traditsioonilist kreeditkorralduse instrumenti kasutamata (nt kontot hoidva panga dividendi- või intressimaksed), ega panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.
Otsekorraldus on ülekanne, mille makse saaja algatab oma makseteenuse pakkuja kaudu. Otsekorraldusi kasutatakse sageli korduvate maksete, näiteks kommunaalmaksete tegemiseks. Nende tegemiseks on vaja maksja eelnevat luba (ehk volitust). Otsekorraldusi kasutatakse ka ühekordsete maksete tegemiseks. Sellisel juhul annab maksja makse saajale loa üksikmakse algatamiseks. Statistikas kajastatakse need maksed makse saaja poolel. Andmed hõlmavad SEPA tehinguid ja SEPA-väliseid tehinguid (vt allpool), ühekordseid ja korduvaid tehinguid ning otsekorraldusi, mida kasutatakse krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks. Topeltarvetuse vältimiseks ei tohiks esitada otsekorraldusi, mis tulenevad üksikute kaarditehingute arveldamisest. Statistika ei hõlma panga vormi kasutades kontolt tehtud sularahamakseid.
E-raha on rahaline väärtus, mida hoitakse elektronseadmel ja mida tunnustavad maksevahendina lisaks väljaandjale ka teised ettevõtjad. E-raha võib olla riistvarapõhine (nt kui seda hoitakse kaardil) või tarkvarapõhine (st kui seda hoitakse arvutiserveris). Esitatakse ainult tehingud, mis on tehtud residendist makseteenuse pakkujate välja antud kaartide või salvestussüsteemide abil; tehingud võetakse arvesse olenemata sellest, kas need tehti kõnealuses riigis või mujal.
Maksekaardid on vahendid, mida nende valdajad saavad kasutada kaupade või teenuste eest maksmiseks või pangaautomaadist sularaha väljavõtmiseks. Maksekaarte annavad välja kaardisüsteemid vastavalt kaarte väljastava makseteenuse pakkujaga sõlmitud kokkuleppele, milles määratakse kindlaks maksekaartide täpsed funktsioonid (nt deebet, edasilükatud deebet, krediit, e-raha). Kaardimaksed on deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud. Statistikas kajastatakse residendist makseteenuse pakkujate välja antud kaartidega tehtud maksed olenemata selle kaardisüsteemi asukohariigist, mille raames maksetehing tehti. See hõlmab telefoni teel või internetis kaardiga tehtud maksetehinguid. Statistika ei hõlma seega selliste kaartidega tehtud makseid, millel on ainult e-raha funktsioon, pangaautomaatides tehtud kreeditkorraldusi, sularaha väljamakseid müügikoha terminalides ega kaubandusettevõtjate välja antud kaartidega (st jaeüksuste kaardid) tehtud makseid, v.a juhul, kui need on välja antud koostöös makseteenuse pakkujaga (st tootemargi ühiskasutus).
Tšekk on ühe poole (tšeki maksja) kirjalik korraldus teisele poolele (tšeki väljaandja, tavaliselt krediidiasutus), mis kohustab tšeki väljaandjat maksma tšeki maksja korraldusel määratud summa tšeki maksjale või tšeki maksja poolt osutatud kolmandale isikule. Statistikas arvestatakse tšekki makse saaja (tšeki maksja või osutatud kolmas isik) poolel, kui see esitatakse lõpparvelduseks. See statistika hõlmab sularaha väljavõtmist tšekiga, kuid ei hõlma sularaha väljavõtmist panga vormi kasutades või väljaantud tšekke, mida ei ole lõpparvelduseks esitatud.
Muud teenused on makseteenused, mida ei saa liigitada ühegi muu kategooria alla (nt käskvekslid).
Pangaautomaadist sularaha väljavõtmine hõlmab sularaha väljavõtmist pangaautomaadist, kasutades sularahafunktsiooniga kaarti. Statistika hõlmab sularaha väljamakseid müügikoha terminalides deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardi abil ainult siis, kui see ei ole seotud maksetehinguga.
Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) võimaldab teha ja töödelda eurodes tehtavaid jaemakseid ühtlustatud viisil. Tänu sellele on eurodes tehtavad maksed kogu Euroopas sama kiired, turvalised ja tõhusad, nagu on praegu riigisisesed maksed. SEPA võimaldab teha Euroopa piires sularahata euromakseid näiteks kreedit- ja otsekorralduse teel või deebetkaardi abil.
Siin viidatakse EKPSi iga-aastasele maksestatistikale, mis on kättesaadav EKP statistika andmeaidas, kasutades viidete rubriigis avaldatud koodi.
Lähem teave maksestatistika kohta (inglise keeles):
Makseteenused ning suur- ja jaemaksete süsteemid
2018. aasta maksestatistikat käsitlev pressiteade
Ühtse euromaksete piirkonna makseteenuste ühtlustatud statistika
Maksed, väärtpaberid ja tuletisinstrumendid ning eurosüsteemi roll
Metoodilised märkused EKP statistika andmeaidas sisalduva maksestatistika kogumise kohta
Makse- ja arveldussüsteemides kasutatavate terminite sõnastik (Rahvusvaheliste Arvelduste Pank)
Ühtne euromaksete piirkond SEPA
Maksestatistika EKP statistika andmeaidas:
Osakaalud mitterahaloomeasutustega seotud maksete koguarvus on leitavad järgmiste koodide abil:
· residentidest makseteenuse pakkujate väljastatud kaardimaksete osakaal PSS.A.*.F000.I1A.Z00Z.NP.X0.20.Z0Z.Z
· kreeditkorralduste osakaal PSS.A.*.F000.I31.Z00Z.NP.X0.20.Z0Z.Z
· otsekorralduste osakaal PSS.A.*.F000.I34.Z00Z.NP.X0.20.Z0Z.Z
· tšekkide osakaal PSS.A.*.F000.I35.Z00Z.NP.X0.20.Z0Z.Z
· e-raha osakaal PSS.A.*.F000.IEM.Z00Z.NP.X0.20.Z0Z.Z
· muude makseteenuste osakaal PSS.A.*.F000.I37.Z00Z.NP.X0.20.Z0Z.Z
· Kaardimaksete keskmine arv inimese kohta on leitav koodiga PSS.A.*.F000.I1A.Z00Z.NC.X0.20.Z0Z.Z
· Kaardimaksete keskmine väärtus on leitav koodiga PSS.A.*.F000.I1A.Z00Z.VA.X0.20.Z01.E
· Pangaautomaadist sularaha väljavõtmise keskmine väärtus kaardi kohta on leitav koodiga PSS.A.*.F100.I10.I111.VD.X0.20.Z01.E